Ajad on meil sellised nagu nad meil on hetkel #koroona
Kui see kõik ka meieni jõudis, siis korraks olin segaduses. Et mida nüüd siis edasi. Aga võtsin endale ülesandeks elada päev korraga ja luua seda, mida varem pole saanud/jõudnud.
Viimase kahe nädala jooksul olen jõudnud luua päris korralikult. Kõigepealt katsetasin Fine Art fototaustade värvimisega ja möödunud nädalal hakkasin pildistama oma pisut friikit imedemaa maailma. Sellest kõigest täpsemalt kohe räägin ka.
Esialgu ehk räägiksingi pisut fototaustade mäkerdamisest. Neid sai kokku 3 ja võtsin kohe need ka kasutusse oma imedemaa piltide tegemisel. Sellised nad on:
KANGAD:
Kahe esimese tausta puhul on tegemist tavalise musta värvi voodipesu kangaga, mille sooduka ajal Kangadžunglist ostsin. Viimane (kollane) on tehtud peenra katteriidest.
Voodipesu kanga ostmise puhul oli minu jaoks oluline, et ta oleks piisavalt lai. Pikkust saab ju mis iganes võtta, aga reeglina laiusest jääb paljude puhul puudu. Peenrakatte sain lõigata sobivas suuruses. Minu sobiv suurus oli selline, et see mu stuudio põrandale ära mahuks. Seega liigselt pikka ei hakanud tegema. Ja leian, et sellel pole mõtet ka. Kangas maksab, aeg ja töövahendid kuluvad. Ning taustast saab vajadusel üle minna põrandaga või paberfooniga (mida saab pikaks tõmmata nii kaugele kui kaader ulatub).
VÄRVID:
Värvideks võtsin ehituspoest odavamate killast leiduva seinavärvi. Ma ei tea kas see oli hea või halb valik, sest mul hetkel ei ole neid millegagi võrrelda. Oluliseks kriteeriumiks minu jaoks oli lihtsalt see, et värv oleks matt.
TÖÖVAHENDID:
Ehituspoest haarasin kaasa värvirulle (+vars mugavamaks rullimiseks), pintsleid, värvialuseid, kaitsekiled põrandale, veepritsi pudeleid. Maximast võtsin nii muuseas odava nuustiku, mis osutus vägagi oluliseks vahendiks. Värvide segamiseks leidsin kodust sushipulkasid.
Sinaka-roheka taustaga läks kõige kauem aega, kuna õppisin selle peal erinevaid tehnikaid ja pidin laskma kuivada, et aru saada mis tulemus jääb. Enne kuni lõpptulemuseni jõudsin, tegin vist 3-4 korda erinevaid asju sinna peale. Nii need päevad venisid. Selle tausta puhul kasutasingi päris palju nuustikut.
Pruunikas-punaka-lillaka taustaga läks kiiremini. Sinna peale viskasin kolme erinevat värvi ning tõmbasin neid suure pintsliga segamini. Nii nad sulandusid üksteise sisse loomulikult.
Kollase taustaga läks kõige kiiremini. Kuna see kangas on vägaväga õhuke ja läbipaistev, siis eesmärk ei olnudki seda meeletu koguse värviga üle teha. Arvestasingi, et lõpptulemus võib läbipaistvaks jääda (tahaplaanile saab jätta taas paberfooni). Sinna peale kandsin ühe kihi kollast värvi. Järgmisel päeval segasin kokku õrna roosa tooni, mida siis pritsisin siia-sinna pritsipudeliga.
Põhimõtteliselt on kangast tausta tegemise tööde järjekord selline:
Kanga lõikamine (vajadusel) –
(Enne planeerisin, milliseid suuruseid mul vaja seekord läheb. Seejärel mõõtsin ja lõikasin kanga õigesse mõõtu.)
Tööpinna ettevalmistamine –
(Et mitte põrandat ära rikkuda, kiletasin hoolsalt põranda ja katsin ka ümbritsevat mööblit, muud vara.)
Kruntimine –
(Mina värvisin kaks kihti baasvärvi kangale, kuid kruntimistehnikaid on veel erinevaid, millesse tahaks ka tegelikult paremini süveneda.)
Loo kunsti –
(Siin pole õiget ega valet. Mis iganes vahenditega saab luua erinevaid efekte. Katsetamise asi.)
Lase kuivada –
(Kui kangas on värvist märg, tunduvad toonid palju erksamad ja mulje võib olla petlik. Vahel on vaja erinevaid kihte teha erinevatel aegadel.)
Üleüldiselt oli nende taustade tegemine väga äge ja meditatsiooni eest 🙂 Kindlasti võtan varsti järgmise laari ette.
Lõpuks sai ka minu Wonderland maailm alguse. Tegelikult, kui ma looduse pildistamiselt tahtsin kunagi edasi liikuda, avastasin ma sellise fotograafi nagu Brooke Shaden. Ta töö nii kõnetab ja kogu see loomisprotsess tundub vägagi põnev. Tol hetkel polnud aga julgust ja oskusi seda teed minna. Aga nüüd on selleks kõigeks nii õige aeg.
Tegemist on siis Fine Art autoportreedega. Jah, suutsin ennast kokku võtta ja ennast lõpuks kaamera ette paigutada. Aga nendel piltidel polegi tähtis, et pildil olen mina, Aliis. Ma ei soovigi, et mina kui persoon äratuntav olen. Pigem on tähtis see sõnum..sümboolika, mida kannan.
Welcome to my Wonderland…
“Mälestustes”
“Lootus helgemasse homsesse”
“Kevad minus tärkamas”
Kõige parem viis minu imedemaa rännaku jälgimiseks on ehk Instagram. Olen loonud uue konto, kuhu tuleb kogu minu looming sellisel kujul ja muu seonduv materjal. Oled oodatud jälgima Aliis Sinisalu Wonderland
